Koonga Vallavolikogu algatas Koonga valla arengukava 2016-2025 muutmise 22.09.2016 ning täiendatud arengukava ja tegevuskava tulevad arutlusele 09.02.2017 Koonga Vallavolikogu istungil.

Täiendatud arengukava.

Täiendatud tegevuskava.

Lõpe Klubis toimus 2016. a. kevadel kibe-kiire ehitustöö uste ja akende vahetuseks, mille käigus vahetati välja kõik klubi ja kontoriosa välisuksed ning klubi saali ja lava aknad, ehitustööd tegid EHTO OÜ (registrikood 10349643) töömehed.

Hilissügisel aga toimus kogu maja keskküttesüsteemi renoveerimine, mille käigus uuendati Kyte.ee OÜ (registrikood 10821991) ehitusmeeste poolt kogu küttetorustik, vanad radiaatorid asendati uute, reguleerimisvõimalustega rediaatoritega ning seni kütteta olnud ruumid said ka kenasti soojaks.

Tööd said võimalikuks tänu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS), kes oli valmis Koonga valla poolt tehtud ettepanekule projekti selliselt muutma, et mõlemad tööd mahtusid projekti raamesse ning kes läbi Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi toetas Koonga valda 29 214,90 € (kahekümne üheksa tuhande kahesaja neljateistkümne euro ja 90 sendiga). Koonga valla eelarvest lisati projekti elluviimiseks 20 556,30 € (kakskümmend tuhat viissada viiskümmend kuus eurot ja 30 senti).

Mõlema ettevõtja tööle saab anda vaid kiitva hinnangu, eriti aga rõõmustas klubihoone kasutajaid Kyte.ee OÜ poolt valmis ehitatud uus keskküttesüsteem.

Sellega on Lõpe klubihoone avatud uuele elule oma soojade ruumide ja tublisti kaunima välimusega.

 

 

Koonga Vallavalitsus

Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla vallad allkirjastasid 29. detsembril 2016 ühinemislepingu

Digitee tulevik sõltub elanike tahtest

2016 aasta sügisel Pärnu maavalitsuse, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ja Pärnumaa Ettevõtlusja Arenduskeskuse poolt käivitatud Digitee projekti eesmärk on ühendada kõik Pärnumaa majapidamised ülikiire internetiga (lairibaga). Paljud saaksid ka ilma spetsiaalse projektita endale vastava ühenduse luua, kuid küsimus on hinnas, sest olukorras, kus sisuliselt teie aia taga asub juba valguskaabli baasvõrk, peaksid üksinda liituda soovijad ühenduse eest maksma minimaalselt 7 kuni 10 tuhat eurot. Seevastu Digitee peamine eesmärk on luua ühendus kõigile, et liitumise hind tänu suurele soovijate hulgale oleks kõigile vastuvõetav ja jääks ligemale 300 euro kanti. Ehk siingi kehtib lihtne põhimõte – mida rohkem soovijaid seda odavam.

Olen sellele projektile kaasa aidates hakanud aru saama, et osade elanike jaoks jääb segaseks ülikiire interneti olemus ja vajadus. Kes on agaram see võib lugeda ülikiire interneti (lairiba) kohta digitee kodulehelt www.digitee.ee, kuid proovin järgnevalt välja tuua lühikese kokkuvõtte. Üldiselt nimetatakse kiireks internetiks ühendusi kiirusega vähemalt 30 Mbit/s ja ülikiireks internetiks ühendusi kiirusega vähemalt 100 Mbit/s (allikas: www.digitee.ee). Sellise interneti kiiruse saavutamiseks räägime me peamiselt valguskaablist. Kõik muud lahendused (vaskkaabel, mobiilne internet jms) kaotavad vahemaa pikenedes oma kiiruse ja ei taga püsivat ühendust. Mobiilne internet on lisaks jagatud internet, mis kasutajate lisandumisel jääb järjest aeglasemaks. Paljudele on arusaamatu ka see kiiruse näitaja (100 Mbit/s). Sisuliselt tähendab see seda, et sellise ühenduse kiiruse korral saab iga majapidamine kõik teenused läbi lairiba (näiteks internet, televisioon, valvekaamerad, jms). Ei ole vaja eraldi antenne, mis halva ilma korral töö lõpetavad, kaableid, mida mööda maja seinu vedada, süsteeme, mis vajavad pidevalt hoolt ja erinevaid teenusepakkujaid, kellel omad nõudmised. Läbi kaabli saab kõik asjad osta ühe teenusepakkuja käest ja kokkuvõttes säästab see ka raha, sest üks kuutasu on kokkuvõttes väiksem kui mitu erinevat kokku ning mingeid lisatasusid mahtude ületamise korral ei lisandu. Parimal juhul säästetakse liitumisel makstud 300 eurot juba esimese paari aastaga. Lisaks avanevad meile kõigile võimalused kasutada kaasaegseid mugavusi nagu näiteks sajad telekanalid, videolaenutus, järelvaatamine, salvestamine ja muud lisateenused või oma lähedastega suhtlemine läbi tasuta telefoni- või videokõnede üle kogu maailma. Sealhulgas ei oska me võib-olla kõiki tulevikus vajalikuks või populaarseks muutuvaid teenuseid endale veel ette kujutada (näiteks e-tervishoid, sotsiaalhoolekanne vms).

Olen kuulnud ka küsimust, et miks seda võrku ei ehita välja operaatorid. Peamine vastus peitub samuti hinnas. Ühel operaatoril ei ole kasumlik ehitada võrke sinna, kus vahemaad on pikad ja liitujaid vähe. Digitee projekti eesmärk on luua operaatorineutraalne võrk, kus iga tarbija ise otsustab kelle käest teenust ostab. Sama põhimõte on ka elektrivõrgul, sest ei ole ju mõeldav, et iga elektri müüja rajaks teie majani oma liini. Samuti on pakkujate paljusus tarbijale kasulik, sest konkurents viib hinnad alla.

Mida teha, et see projekt õnnestuks? Selleks ei ole muud vaja kui näidata ülesse liitumise soovi ja seda saab teha minnes digitee kodulehele ja märkida küsitluse lehel oma elamu, suvila või ärihoone. Antud küsitlusele vastamine veel mingeid kohustusi kaasa ei too, kuid annab selge ülevaate, et kus ja kuidas asuda võrku planeerima. Mida rohkem on igas külas, alevikus, alevis või linnas liitujaid, seda kindlam on, et ülikiire internet teieni jõuab. Kui soovijate hulk on teada, siis asutakse juba 2017 aasta I kvartalis võrke planeerima ja kindlaid lepinguid sõlmima, et ehitustööga juba järgmise aasta lõpul peale hakata.

Lauri Luur

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees 

Koonga Vallavalitsus müüb KIRJALIKU enampakkumise korras METSAKINNISTU:  

Pärnumaal Koonga vallas Kiisamaa külas asuva maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata MÄLGU-AADU kinnistu nr 5573150, katastritunnusega 33401:001:0366 pindalaga 2,14 ha, katastritunnusega 33401:001:0367 pindalaga 3,21 ha ja katastritunnusega 33401:001:0376 pindalaga 3,28 ha (kokku 8,63 ha) alghinnaga 15 000.- (viisteist tuhat) eurot.

Katastriüksused paiknevad Lavassaare looduskaitsealal.

Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitada hiljemalt 20. detsembril 2016. a. kell 11.00 Koonga Vallavalitsusele aadressil Koonga küla Koonga vald 88401 Pärnumaa, kinnises ümbrikus pakkumus märgusõnaga „MÄLGU-AADU  ENAMPAKKUMINE“.

Pakkumiste avamine toimub 20. detsembril 2014. a. kell 11.15 Koonga Vallavalitsuses.

Enampakkumisel võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised  isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ja kellel ei ole võlgnevusi Koonga Vallavalitsuse ees ning kelle eest on enne enampakkumise algust tasutud osavõtumaks 150 € ja tagatisraha 1 000 € Koonga Vallavalitsuse arvelduskontole nr EE091010902001670006 SEB pangas.

Vallavalitsuse korraldus.

 

Koonga Vallavalitsus müüb SUULISE enampakkumise korras HOONESTATUD KINNISTU:

Pärnumaal Koonga vallas Rabavere külas asuva tootmismaa sihtotstarbega KAALUMAJA kinnistu nr 4010106 katastritunnusega 33402:001:0194 pindalaga 2254 m2 alghinnaga 2 000.- (kaks tuhat) eurot. Kinnistul asub kolhoosiaegne kaalumaja ehitisealuse pinnaga 169 m2.

Suuline enampakkumine toimub 20. detsembril 2016. a. kell 10.00 Koonga Vallavalitsuses aadressil Koonga küla Koonga vald 88401 Pärnumaa.

Enampakkumisel võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ja kellel ei ole võlgnevusi Koonga Vallavalitsuse ees ning kelle eest on enne enampakkumise algust tasutud osavõtumaks 20 € ja tagatisraha 100 € Koonga Vallavalitsuse arvelduskontole nr EE091010902001670006 SEB pangas.

Vallavalitsuse korraldus, pilt 1 ja pilt 2.

 

Infot kinnistute kohta saab igal tööpäeval kella 9.00 – 16.00 telefonidel 447 3746 või 525 8769 või e-kirja teel, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Enampakkumise tingimustega saab tutvuda Koonga valla veebilehel www.koongavald.ee või Koonga Vallavalitsuses.

21.-27.11.2016 toimunud rahvaküsitluse tulemused on alljärgnevad:

  Valijaid Osales Osalus % Poolt  Poolt % Vastu  Vastu % Rikutud
Hanila vald 1288 119 9,24% 94 78,99% 25 21,01% 0
Koonga vald 925 133 14,38% 105 78,95% 28 21,05% 0
Lihula vald 1947 167 8,58% 128 76,65% 39 23,35% 0
Varbla vald 748 113 15,11% 61 54,46% 51 45,54% 1
Kokku 4908 532 10,84% 388 72,93% 143 26,88% 1

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste 9.11.2016 korraldusega nr 1-1/16/1037 võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.

Maakonnaplaneeringu eesmärgiks on leida sobivaim asukoht Rail Balticu trassi koridorile  Pärnumaal, alates Rapla maakonna piirilt kuni Eesti Vabariigi piirini. Analoogset planeeringut koostatakse ka Harju ja Rapla maakondades. Samuti toimub uue rahvusvahelise raudtee planeerimine Lätis ja Leedus. Rail Balticuga luuakse uus ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid, Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Raudtee trassi määramisel analüüsiti erinevaid asukohti ja võrreldi alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu. Põhjaliku analüüsi käigus selgitati välja parim võimalik trassikoridor, kus osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmine ning tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine, trassi kulgemine majapidamistest kaugemal ja strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise võimalust arvestades. Valitud trassikoridor annab ka võimaluse korraldada tulevikus raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia. Selleks on kavandatud perspektiivsed asukohad regionaalsete rongipeatuste rajamiseks Rail Balticu trassile.

Rail Balticu trassi koridori pikkuse Pärnumaal on 109 km. Eelistatud trassikoridor kulgeb läbi Pärnu linna ning Vändra, Tootsi, Tori, Are, Sauga, Tahkuranna, Paikuse, Surju, Saarde ja Häädemeeste valdade. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, kus on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruum, mis võib osutuda vajalikuks juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Pärnu  linnas ja Tahkuranna valla Reiu külas, kus trass kulgeb endise Pärnu-Riia raudtee asukohas,  on trassikoridori laiuseks määratud 150 m. Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on oluliselt madalam 120 km/h.

Maakonnaplaneeringu alusel koostatakse ehitusprojekt, millega määratakse raudtee ja sellega seonduva taristu täpsed asukohad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi plaanide kohaselt valmib ehitusprojekt 2018, Rail Balticu ehitustööd algavad 2019 ja raudtee saab valmis 2026. aastaks.

Rail Balticu maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis on koostatud trassikoridoride kohalike omavalitsuste kaupa ja kogu maakonda haaravast Rail Balticu trassi joonisest.

Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Maakonnaplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju.

Rail Balticu maakonnaplaneeringu avalik väljapanek toimub alates 29. novembrist kuni 29. detsembrini 2016. aastal.

Digitaalsed planeeringumaterjalid on kättesaadavad Pärnu Maavalitsuse veebilehel http://parnu.maavalitsus.ee/rail-balticu-raudtee-trassi-koridori-asukoha-maaramine ja Rail Baltic projekti portaalis http://railbaltic.info/et/materjalid.

Paberkandjal planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda Pärnu maavalitsuses, Pärnu linnavalitsuses, Häädemeeste, Saarde, Surju, Paikuse, Tahkuranna, Sauga, Are, Tori, Tootsi ja Vändra vallavalitsuses tööpäeviti tööajal. Ülejäänud maakonna omavalitsustes, mida Rail Balticu trass ei läbi, on planeeringu materjalidest võimalik paberkandjal tutvuda seletuskirja ning Pärnu maakonda haarava Rail Balticu trassi joonisega. Paberkandjal materjalid on kättesaadavad alates planeeringu avalikust väljapanekust.

Kogu avaliku väljapaneku kestel (kuni 29.12.2016) on igal isikul õigus esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi planeeringulahenduse ja KSH aruande kohta aadressile: Pärnu Maavalitsus, Akadeemia tn 2, 80088 Pärnu või e-postiga aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad ajavahemikul 23. – 26. jaanuar 2017 järgmiselt:


23. jaan. kell 12.00       Sauga noortekeskuses (Sauga alevik, Põõsalinnu 2);

23. jaan. kell 16.00       Suigu seltsimajas (Are vald, Suigu küla);

24. jaan. kell 12.00       Tori  rahvamajas (Tori alevik, Võlli tee 4);

24. jaan. kell 16.00       Kaisma rahvamajas (Vända vald, Kergu küla).

25. jaan. kell 12.00       Surju rahvamajas (Surju küla, Surju vald);

25. jaan. kell 16.00       Paikuse vallamajas (Paikuse alev, Pärnade pst 11);

26. jaan. kell 12.00       Häädemeeste seltsimajas (Häädemeeste alevik,            Suurküla 4);

26. jaan. kell 16.00       Pärnu maavalitsuses  (Pärnu linn, Akadeemia 2).

Maakonnaplaneeringu koostamise algataja on Vabariigi Valitsus, koostaja (koostamise korraldaja) ja kehtestaja on Pärnu Maavalitsus (Akadeemia tn 2, 80088 Pärnu, tel 4479733, e-posti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.), kontaktisik ja täiendav info planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn, tel 4479761, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Maakonnaplaneeringu koostaja ja KSH läbiviija on OÜ Hendrikson & Ko (Raekoja Plats 8, 51004 Tartu, tel 7409 800, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)

Pärnu Maavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ning SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus alustasid projekti DigiTee, mille eesmärgiks on ühendada Pärnumaa kodud, ettevõtted ja asutused ülikiirete internetiühendustega.

DigiTee projekti käigus selgitatakse välja vajadused lairibaühenduste järgi Pärnumaa kodudes ja ettevõtetes ning töötatakse välja vajalikud tehnilised-, organisatoorsed- ja finantseerimislahendused.

DigiTee projekti ettevalmistavat etappi rahastavad Pärnumaa omavalitsused läbi SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning projekti nõustab Topest OÜ.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste: “Tänasel päeval on Pärnumaa ligi 25 000 hoonest kaasaja nõuetele vastav lairibaühendus ainult ligi 5 000 hoonel. Paljudes omavalitsustes puuduvad majapidamistel ja ettevõtetel ülikiired interneti püsiühendused üldse. Maakonna arengu jaoks on infokiirtee rajamine väga tähtis ning mul on hea meel, et kolm organisatsiooni üheskoos alustasid selle rajamiseks lahenduste otsimist. Kui, aga vaadata regionaalpoliitliselt, siis lairiba ühenduse olemasolu aitab kindlasti võidelda Eesti suurimas maakonnas ääremaastumise ja maapiirkonna tühjenemise vastu. Infoühiskonna ajastul peame suutma ajaga kaasas käima ja looma inimestelele võimalused läbi rajatava taristu tarbida ülikiiret internetti. Vaatame näiteks meie naabreid Rootsit, siis Gotlandi saar (60 000 inimest) on lähiaastatel tervenisti lairiba ühendustega kaetud. Ka meie ei tohi tempos alla anda ja see on Pärnumaa üks esimesi arenguprioriteete”.

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Lauri Luur ütleb, et igasse Pärnumaa kodusse ja ettevõttesse ulatuv ülikiire lairibavõrk on vajalik nii inimeste elukvaliteedi tõusuks kui ka ettevõtluse arenguks. “Vajadused ülikiirete ühenduste järele kasvavad pidevalt. Olgu need tervishoid, turvalisus, sotsiaalteenuste tugi, kaugtöö, haridus, meelelahutus või “targa maja” lahendus – kõik need vajavad järjest suurema läbilaskevõimega lairibaühendusi.
Selleks, et ka maapiirkondade ettevõtted ja elanikud saaksid osa infoühiskonna hüvedest, peab lairibavõrk jõudma igasse Pärnumaa majja.

“Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (PEAK) tegutseb alati maakonna tasakaalustatud arengu huvides” ütles PEAK juhatuse liige Teet Kurs “Selleks, et inimesed saaksid ettevõtlusega tegeleda kõikjal Pärnu maakonnas, peame looma neile vajalikud tingimused. Internet on tänapäeval vajalik igasuguse ettevõtluse jaoks”.

DigiTee projektijuht Valdor Telve: “Kui riigi poolt rahastatud EstWin lairiba baasvõrgu kaudu jõudis internet teenusepakkujate võrgusõlmedeni, siis DigiTee viib selle lõpptarbijateni.” Telve sõnul ei sobi mobiilinternet kodude ja ettevõtete ühendamiseks. “Ainult valguskaablil põhinev lairibaühendus suudab rahuldada meie kodude ja ettevõtete andmeedastuse vajadusi täna ja tulevikus” lisas ta.

DigiTee projektis osalevad Are vald, Audru vald, Paikuse vald, Pärnu linn, Sauga vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Vändra vald, Vändra alev, Varbla vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Surju vald, Sindi linn, Saarde vald, Koonga vald, Kihnu vald, Häädemeeste vald ja Halinga vald Pärnumaalt ning Hanila vald ja Lihula vald Läänemaalt.

DigiTee projektiga saab lähemalt tutvuda: www.digitee.ee<http://www.digitee.ee> ja Facebookis: facebook.com/digitee.ee/<https://www.facebook.com/digitee.ee/>

Sotsiaalministeerium jagab koos Toidupangaga 2016. aasta sügisel Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi ostetud toiduabi. Toiduabi on õigus saada inimestel, kes 2016. aasta augustis ja septembris taotlesid ja said toimetulekutoetust või kellele maksti neil kuudel vajaduspõhist peretoetust.

Eelpool toodust tulenevalt on Teil õigus saada toiduabi, millele palume järele tulla:

Jagamiskuupäev on 28.10.2016 (reede) kell 09.00-13.00-ni.

Toiduabi väljastatakse isikut tõendava dokumendi alusel. Kui Teil puudub võimalus nimetatud päeval kaubale järele tulla, võite volitada enda esindaja toiduabi välja võtma (vorm on lisatud kirjale). Kaup väljastatakse mõlemal juhul isikut tõendava dokumendi alusel.

Oluline:

• Kaubale järgi tulles pidage palun kinni päevast ja osutatud kellaajast.

• Üks komplekt toiduaineid kaalub 16 kg ning sisaldab: tatart, jahu, riisi, rosinaid, rapsiõli, suhkrut, veiselihakonservi, kanalihakonservi, sprotikonservi, purgisuppi, šokolaadi, müslit ja kohvi. Toiduabile järele tulles tuleb kaasa võtta kogu komplekt.

• Ühe toiduabi komplekti kaasavõtmiseks tuleb kindlasti kaasa võtta tugevad kandekotid või kastid!

• Komplektide arv sõltub teie pere/leibkonna liikmete arvust, mille deklareerisite sotsiaaltöötajale siis, kui toetust taotlemas käisite. Kui Teie pere saab enam kui ühe komplekti, palume kaasa võtta vastava arvu kotte. Näide: 5-liikmeline pere, kus kõigile on ette nähtud toiduabi saab viis komplekti toiduabi ehk 5 x 16= 80 kg. Vajalik seega vähemalt 5 x 2 = 10 kotti.

• Kui on mitu komplekti, võib toiduabil mitu korda järel käia. Kui loobute toiduabi saamise võimalusest või ei vaja seda, palun teavitage Toidupanga esindajat või oma sotsiaaltöötajat.

Küsimuste korral võib samuti pöörduda kas sotsiaalnõuniku või toidupanga esindaja poole. Toidupanga ELi toiduabi jagamise koordinaator: Kerttu Olõkainen, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 5687 6263

Lugupidamisega Sotsiaalministeerium

Info sotsiaalnõunik: Eve Lindoja, tel 5650 4561

Doonoripäev Koonga perearstikeskuses 24.11.2016.a. kell 9.00- 11.00

Doonorile pakutakse kooki ja kohvi.